Rakubioloogia ülevaade
Mõnedel loomaliikidel on meioos tugevalt modifitseeritud, nii et tekkiv gameet jääb diploidseks
ja saab hakata arenema ilma viljastamiseta spermi poolt nim. partenogeneetiliseks e.
neitsisigimiseks. Osadel liikidel esineb ka haploidne partenogenees, mitte kui sigimise vorm
vaid kui soo määramise mehanism. Näit. kiletiivalistel (mesilased, sipelgad) viljastatud munad (diploidsed)
arenvad emasteks (või töömesilasteks, see sõltub toitmisest), viljastamata munad aga isasteks (haploidsed).
Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne
protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel.
Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või
alleel kandub järglaskonnale eelistatult.
Meioos inimesel
Primaarsed idurakud diferentseeruvad varakult ja tekivad idukotis. Embrüonaalses ovaariumis
toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nimetatakse neid oogoonideks
annaabi.ee 
