1713. a sai väikesest mõne talumajaga külast 45 000 elanikuga uus linn, mida ühendas Pariisiga katkematu hobuste, tõldade, veovankrite liiklus. Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel kehtib ka tänapäeval. Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks puid. Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud, labürindid. Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. Nad kõik olid kunstiakadeemia liikmed. Kõigepealt valmistati kipsmudelid, mis pandi ajutiselt alleedele vaatamiseks. Kuningas otsustas, kas kipskuju on väärt pronksi valamist või marmorisse raiumist. Versailles' lossi pargis on üle 300
lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. · Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. · Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Lossi park- mõistuse ja loogika park · Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. · Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. · Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. · Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid,purskkaevud, labürindid. · Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. · Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Lossipark · Versailles' aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui õukond 1674