Referaat malagassid
hauakambrid. Kommete kohaselt näeb usk ette, et surnu mässitakse linadesse ning asetatakse
neljakandilisse kivist hauakambrisse. On veendumus, et malagass ei sure kunagi ning seetõttu
usutakse, et elu surnuna on parem ning surnud on mõjukamad. Surnuid hoitakse ning nende
eest hoolitsetakse. Võetakse kuulda pere kõige vanemate liikmete unenägusid, kuna teatakse,
et nemad on surmale kõige lähemal. Surmajärgsel hommikul teevad naised oma juuksed lahti
ning lõpetavad kandmast akanjot (naiste traditsiooniline riideese) ning mehed ei kanna mütsi.
Seda tehakse 2-3 kuud, olenevalt kui lähedased ollakse surnule.
Kui keegi vanematest hõimuliikmetest tunneb, et mõnel hingel on külm või mõni hing on
üksik, korraldatakse pidustus, mida nimetatakse Zanahariks. Koonlud võetakse linadest lahti,
tantsitakse ja räägitakse nendega. Peale seda mähitakse nad kallitesse uutesse linadesse,
võetakse õlale ning tantsitakse edasi. Peale sellist riitust, viiakse surnud tagasi