Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Makar parandab ennast
kogu aeg poole lause pealt. Ta vaatab ennast kõrvalt kurja pilguga. See on väga sügavalt
juurdunud alaväärsuskompleks. Tal tekivad mitmesugused ambitsioonid. See tegelane on
kahestunud jutustab tegelikkusest, kuid tahab näida paremana. Tegelane meenutabki Gogoli
Akakit. Erinevus on selles, et Makaril on armastatu, kellega ta ei saa kohtuda. Makar vaatab
ennast võõraste inimeste pilkudega pilgud on halvad. Makar on aga Akakist hoopis erinev.
Gogol mõistab hukka selle kindrali, kes Akaki peale karjub, aga Dostojevski Makar on
veendunud selles, et eksisteeriv kord on õiglane. Kindralid eksisteerivad selleks, et oma
alluvaid korrale kutsuda ja alluvad peavad kuuletuma. Makar on ümber kirjutades teinud ühe
vea. Ta kutsutakse kindrali jutule. Makar austab hirearhiat ja tal tekib kindrali jutul
meeltesegadus. D leiab, et sots-utopistide retsept on vale kui rikkad annavad osa oma varast