Arvo valton
,,Rohelise seljakotiga mees" tekitab ametnikes paanikat valjusti ettelugemine
jaamahoones kui avalikus kohas. Niminovellis ,,Kaheksa jaapanlannat" visualiseerib
haprate, liblikalike tantsijannade ja keemiakombinaadi tohutu räpase masinavärgi terav
vastandus opositsioona masinlik-inimlik, mehhaaniline-loomulik. Valton pilkab samuti
puhtloogilistel skeemidel põhinevat viljatut teadust ja akademilist
bürokratismi(,,Aruanne, ,,Kaks paari pastlaid"). Teaduse ja tehnika progressi
idealiseerivates 1960-ndates on Valtoni skepsis küllalt erandlik, ent ta pole ainus
sarnast hoiakut kohtab ka näiteks Jaan Kaplinski luules. Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud
mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane
pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik
annaabi.ee 
