13 aastaselt läks ta Craiovasse, kus ta töötas mõned aastad kohalikus toidupoes. 18 aastaselt avastati Brancusi tõeline anne ka teiste isikute poolt ning ta tööandja maksis kinni tema õpingud Craiova käsitöökoolis. Seal avanes viimaks võimalus tegeleda oma suurima kirega puidutöötlusega. Seal õppis ta ise omal käel kirjutama ja lugema ning lõpetas 1898. aastal kooli aumärgiga. Seejärel jätkas ta õpinguid Pukharesti peenete kunstide koolis, kus omandas akadeemlise kraadi. Ta töötas kõvasti selle nimel, et end teistele tõestada ning see õnnestus tal üsna kiirelt. Esimest korda avaldati tema üks varasematest aegadest säilunud skulptuur 1903.aastal ühes Rumeenia kontserdihallis. Skulptuuri valmistas Brancusi oma autonoomia õpetaja juhendusel,skulptuuril oli kujutatud nülitud meest. 1903 aastal kolis Brancusi Pariisi. Seal ühines ta kogukonnaga, mille liikmeteks olid kunstnikud ja haritlased, kelle
Masing ja Rosenplänter. Ka Hupel. Suurima tähendusega talurahva õiguslik vabastamine. (Keiser Aleksander I liberaalne õhustik). EELÄRKAMISAEG 1825 1860 Nikolai I autokraatlik reziim. Pärisorjuselt üleminek teorendile. Tagasilöögid põllumajanduses: ebasoodne ilmastik, loomataudid. Vähehaaval üleminek raharendile. Moonakad said nauraalpalka. Aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Talurahvaseadused rahva liikumisvõime avardus. Küla ja vallakoolide arvu kasv. Akadeemlise haritlaskonna teke, ka vabakslastud talupoegade pojad said ülikooli (Hurt). Vaimuliku kirjanduse domineerimine kirjanduses lõppes. Seltsid. Muusikalevik rahva seas (koorilaul). Eraomandusliku mõtteviisi teke talupoegkonnas. Kanti filosoofia hindamine akadeemilise haritlaskonna seas. Talupoeg ei pidanud haritlaskonna meelest enam olema vaid vajalikult määral haritud ja siiski oma seisuses püsima. Rahvuse väärtuse rõhutamine. Haritlased tahtsid olla eestlased.