Kultuur Eestis 1920-1930
a kui TÜ's toimus avaaktus ning ülikool muutus
kiiresti rahvuslikuks. Esialgu võeti ülikooli vastu ilma eksamiteta, kuid hiljem hakati teostama
üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu
Kõrgem Kunstikool, Riigi Kõrgem Kunstikool.
Teadus
TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts,
Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm).
1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti
teadlased omandasid maailmanime, näiteks E. Öpik ja Paul Kogerman.
Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo,
geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega.
1932-1927 valmis ''Eesti Entsüklopeedia''
Kirjandus
1917. aastal ilmus areenile ''Siuru''. 1920
annaabi.ee 
