· Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas · Mida kaugemale Taani väinadest, seda väiksem on pinna- ja põhjakihi soolsuse erinevus. Taani väinade kaudu sissevoolav ookeanivesi on Läänemere veega võrreldes palju soolasem ja seega raskem.Läänemere süvikute vesi uueneb vaid Põhjamerest tulevate ebakorrapäraste sissevoolude mõjul. VEE LIIKUMINE: · Tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla 3 cm) · Muutlike tuulte tõttu püsivaid hoovusi ei teki · Läänekaarte tuuled põhjustavad ajuvett, idakaarte tuuled aga paguvett · Tugevate tormidega võivad lained olla avamerel kuni 10 m kõrgused VEE TEMPERATUURID JA JÄÄTUMINE: · Aastaajalistele t. muutustele allub pinnakihtSuvel soojeneb vesi avamerel 15 16, lahtedes 19 20 kraadini · Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed · Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul
lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. Soolsus -jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel on tekkinud riimvesi (soolsus 8-10 promilli) Madala soolsuse põhjused: -jõed toovad palju magedat vett -veevahetus ookeaniga on aeglane -sademete hulk ületab aurumise Vee liikumine -tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla 3cm) -muutlike tuulte tõttu püsivaid hoovusi ei teki -läänekaarte tuuled põhjustavad ajuvett, idakaarte tuuled aga paguvett -tugevate tormidega võivad lained olla avamerel kuni 10m kõrgused Vee temperatuurid ja jäätumine -suvel joonebe vesi avamerel 15-16 ja lahtedes 19-20 kraadini -keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed -täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Veebilanss -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest
annaabi.ee 
