ALZHEIMERI TÕBI
Praegu kasutatavatel ravivõtetel on väike sümptomaatiline efekt. Pole olemas haiguse
progresseerumist peatavat ega aeglustavat ravi. 2008. aastaks oli tehtud üle 500 kliinilise
katse Alzheimeri tõve ravi leidmiseks, kuid polnud teada, kas mõni neist invasiivsetest
võtetest annab lootust.
Alzheimeri tõve profülaktikaks on pakutud hulk eluviisiharjumusi, kuid pole tõendeid, et
need degeneratsiooni pärsiksid. Haiguse ärahoidmiseks ja sellega paremaks toimetulemiseks
soovitatakse ajutreeningut, kehalisi harjutusi ja tervislikku toitumist. Et Alzheimeri tõbi ei ole
ravitav ja on degeneratiivne, siis on väga suur tähtsus patsientide hooldamisel. Peamiseks
hooldajaks on sageli abikaasa või lähedane sugulane. Alzheimeri tõbi asetab hooldaja õlule
suure koorma (vaata Nõdrameelse hooldamine). Sellel võivad olla hooldaja elule rasked
sotsiaalsed, psühholoogilised, füüsilised ja majanduslikud tagajärjed. Arenenud riikides on
Alzheimeri tõbi ühiskonnale üks kulukamaid haigusi
annaabi.ee 
