loozi kohale tõmmatud valge kriidijoon. Kerged kaarikud paiskusid pöördekohtades pahatihti kummuli, vigastades või isegi surmates ajureid. Ohutuse huvides kandis iga hobusejuht vöö vahel teravat nuga, et õnnetuse puhul läbi lõigata ohjad, mis kiskusid teda rataste alla. Peas oli ajuril nahkmüts ja rõivad olid nahkrihmadega kinni nööritud, et lehviv hõlm ei jääks rataste vahele. Ühes käes hoidis ta ohje, teises piitsa. Võidu puhul ootas ajurit suur rahaline autasu ja ka kuulsus mitte ainult Rooma linnas, vaid ka kogu Itaalias. Nende kuulsusest ihaldasid osa saada isegi keisrid. Keiser Nero võttis isiklikult osa võidusõitudest, kus võit oli talle loomulikult tagatud. Võidusõiduhobuseid pidasid erilised organisatsioonid. Peale sadade hobuste kuulusid sinna veel tallipoisid, sepad, rätsepad ja muidugi ajurid. Vaatajad sidusid oma kired ühe kindla
Andres Rähni Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale ning iseseisvalt ja aruande koostanud omal käel. Eero Ringmäe ................................ Uuritava sessiooni valik, põhjendus Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kasutasin käesoleva kodutöö tegemiseks küll WinPcap versioon 3.0 ajurit, kuid mitte WinDumpi käsurea- keskkonda, vaid alternatiivset vabavarana levitatavat graafilist kasutajaliidest nimega Ethereal. Leidsin kolmanda alternatiivina veel ärivarana müüdava võrguinfo pealtkuulamise ning graafilise esitamise programmi Sniff'em. Esialgu uurisin võrgusessiooni TTÜ ekstranetiga aadressil http//ois.va.ttu.ee, kuid osutus, et sealne tugev krüpteerimine ja turvakontroll tegid sessiooni arusaadava jälgimise ja analüüsi liiga keeruliseks (ois.va.ttu
annaabi.ee 
