päris kompetentsena tundnud. Kui esitame küsimuse, mis on õnn, on sellele ilmselt sama palju erinevaid vastuseid kui maailmas inimesi. Viimastel aastatel on aju-uurijate huviorbiiti tõusnud ka head tunded. Uued uurimistehnikad võimaldavad vaadelda aju mõtlemise ja tundmise ajal. Nii on võimalik näha, kuidas meie peas tekib näiteks rõõm, kui mõtleme armastatud inimesele. Molekulaarbioloogia teeb meile selgeks, mis toimub samal ajal meie kümne biljoni ajuraku sisemuses. Psühholoogilised katsed jällegi selgitavad, kuidas need sisemaailma muutused meie käitumist määravad. Niisiis on võimalik lõpuks asuda otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Kas raha teeb õnnelikuks? Mis on ülim õnn? Jne. Lülita ajus õnn sisse
Sageli arvatakse, et IQ-ga mõõdetakse konkreetse inimese vaimset võimekust, kuid tegelikkuses see võrdleb testitava isiku individuaalseid võimeid rahvastiku keskmiste tulemustega. Osad teadlikud uurimused on jõudnud järelduseni, et IQ sõltub eelkõige suures osas geneetilistest eelistest, kuid ka kultuuriline keskkond mängib siiski suurt rolli. IQ on teadaolevalt lineaarne. Küsimused sünnitavad vastuseid umbes samal viisil nagu neuronid otsivad teisi neuroneid. Ajuraku impulssi teisele ajurakule, mille abil moodustatakse närviteed, nimetatakse sünaptiliseks ülekandeks ja see on IQ formaalloogika aluseks. Kui meile esitatakse küsimus kuid meid otsesõnu ,,tulistatakse" küsimusega - suudame me tavaliselt vastuse leida, loodetavasti õige või oodatud vastuse. Kui vastamine võtab aega, võime me kukalt kratsida või endamisi pomiseda, et protsessi kiirendada. Sünaptilist ülekannet on lihtne testida. Kui teil palutakse nimetada Euroopa pealinnad või
kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke tekib juurde ainult hippokampuses (õppimine, mõtlemine) rohkem närvirakke tekib kui inimesel on põhivajadused rahuldatud ja aju saab stimulatsiooni. Uued närvirakud aitavad õppida. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks
annaabi.ee 
