Alkohol
sunniks joomist lõpetama. Samuti ei jää nad alkoholi tarbides uniseks,
mistõttu võivad nad kauem napsitada.
Teismelise aju otsmikusagar peab tootma pidevalt uusi rakke, kuid alkoholi
mõju all ta seda enam ei tee. Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke,
kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil
sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa.
Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni.
Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja
piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet
etappidena, s.t igas eas on aju vastuvõtlik teatud osale kõne omandamiseks
vajalikust infost. Õige aja möödudes on neid asju märksa raskem järele õppida.
Eelnevate teadmiste puudumise tõttu on järgmises etapis kõne omandamine
raskendatud.