Hamlet, Terve Raamat
sa ära ema vastu sepitse.
Jää jumalaga siis, pea meeles mind!
VAIM kaob.
HAMLET: Oo taevaväed, oo maa, kas põrgu ka
veel hüüan appi? Vait, mu süda, vait!
Mu lihased, te ärge nõtruge,
mind kandke püsti veel. Pea meeles mind?
Jah, vaene vaim, kui kohta mälul veel
on selles põrund peas. Pean meeles sind?
Mu ajuraamatus vaid sinu käsk
las seista kirjas, lahus kõigest muust,
mil väärtust vähem. Taeva nimel, jah!
Oo, hukatuslik naine!
Oo, lurjus, naeratav ja neetud lurjus!
Jah, naeratada lakkamata võib
ja olla ise lurjus - vähemalt
ma tean, et nii võib olla Taanimaal.
Nüüd mu deviis:
"Jää Jumalaga siis, pea meeles mind."
HORATIO: Mu prints!