Enamik linde on lennuvõimelised, kuid nad pesitsevad metsas, veekogude kallastel, lagendikel või inimasustusega piirkondades. Erinevat: Juba rühma nimetus viitab sellele, et kõigil selgroogsetel on selgroog. Lisaks sellele kuulub nende sisetoesesse kolju ja mitmed teised skeletiluud. Kõigil selgroogsetel on kõrgem närvisüsteem, mis jaotub kesk- ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi osad - pea- ja seljaaju - paiknevad vastavalt ajukoljus ja selgrookanalis. Selgroogsete vereringe on suletud - s.t., et veri voolab kogu aeg veresoontes. Erinevate rühmade esindajate süda on 2- kuni 4-osaline. Selgroogsete loomade keha jaotub kõhtmiseks ja selgmiseks pooleks. Nende kesknärvisüsteem paikneb alati selgmisel poolel ning süda kõhtmiselt. Selgroogsete keha on kaetud nahaga, millel paiknevad erinevad nahatekised (soomused, karvad, suled jne.). Võrreldes selgrootutega on selgroogsetel loomadel ka kõik teised elundkonnad enam
autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet. Peaaju on tsentraalse närvisüsteemi ajukoljus asetsev osa, mis vastab kujult koljuõõnele.Varajases looteeas ja madalamatel koljulistel kooseb peaaju kolmest osast: ees-, kesk- ja rombajust.Edasise arengu kestel tekivad eesajust peaaju eesmist ja ülemist osa moodustav otsasju ja selle taga ning all asetsev vaheaju. Seljaaju paikneb veisel 160-170 cm ja hobusel 170-180 cm pikkuse silinderja,dorsoventraalses suunas pisut lamestunud väätja moodustisena selgrookanalis,
annaabi.ee 
