PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL
palju aega ja ravimeid ning neid haiguseid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast.
Skisofreenia puhul on kõige rohkem kinnitust leidnud bioloogiline seletus nimega
dopamiinihüpotees. Nimelt on teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus
ebatavaliselt aktiivsed. Umbes pooltel skisofreeniahaigetel on leitud ka aju anatoomilisi
erinevusi. Skisofreenia puhul ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga
erinevates ajukohtades. (Kreegipuu, M. 2009, lk. 246-249)
8
2. Nõustamine ja psühhoteraapia
Psühhoteraapiat võib mõista kahes mõttes: kitsamas ja laiemas mõttes. Laiemas tähenduses on
psühhoteraapia all kombeks mõelda kõiki psühholoogilisi tegureid, mis soodustavad haigete, nii
psüühikahäirete all kannatajate kui ka kehaliste haigustega patsiendtide paranemist. (Kreegipuu,
M. 2006, lk. 250-251)