Õppimine- kellele? Ja milleks?
Koolis olin käinud vähe ja
õppida oli veel palju. Tegin mingid 3 klassi lõpu tööd ja sellise pahna enam-
vähem ära. Selle üle oli mull muidugi hea meel ja loomulikult ka mu vanematel.
Edasil läks vähe halvemini, sest õppisin täpselt nii palu, et saaks kolme kätte ära.
Möödusid aastad, mõned head ja mõned halvad. Läks üle küngaste ja kändude
kuni lõpetasin kuuenda klassi ja siis muutus äkitselt kõik. Ma vahetasin kooli,
stiili, sõpru, elukohta, ajukanaleid, õpetajad jne. Mu elu muutus totaalselt, kuid
oli miski mis oli ikka sama. See oli suhtumine venelastesse ja vene keelde. Uues
koolis läks algul mõni asi üpris hästi ja teine halvasti. Lihtsalt vanad harjumused
õpetajaid sõimata, aga muut suurt midagi. Aga kui olin aastakese käinud ära
uues koolis, mõikasin äkitselt, et mõistus on jõudunud kodu. Sellest järeldan, et
naabrimehel oli ikkagi õigus. Ma ei sõimand õppasid, proovisin käituda
annaabi.ee 
