A.dumas Kolm musketäri terve raamat
» ütles härra de Treville. «Kas te ei ole siis täna
jahilõbu nautinud?»
«Tõesti suurepärane lõbu, mu härra! Vannun oma hingeõnnistuse juures, kõik käib
alla. Ei tea, kas jahiloomad ei jäta enam jälgi, või pole koertel nina. Me ajame üles
seitsmeaastase põdra, jälitame kuus tundi ja kui saak on peaaegu käes, kui Saint-Simon
tõstab juba sarve, et puhuda võitu, siis äkki kogu koertekari pöördub ja tormab mingi
üheaastase põdra jälile. Te näete, ma pean loobuma ajujahist, niisamuti nagu ma loobusin
jahist pistrikkudega. Oh, härra de Treville, ma olen õnnetu kuningas. Mul oli järel veel
üksainus jahipistrik, ja üleeile kärvas seegi.»
«Tõepoolest, kõrgus, ma mõistan teie meeleheidet, see on suur õnnetus. Kuid ma
arvan, teil on veel järel hea hulk raudkulle ja pistrikke.»
«Aga ei ole enam ainustki inimest, kes neid dresseeriks. Pistrikutaltsutajad surevad
välja. Mina üksi tunnen veel ajujahikunsti. Kui mind enam ei ole, siis on kõik otsas. Siis
annaabi.ee 
