Nüüdiskirjandus
ilma tööta hakkama. Töö tegemise asemel on siin selles kontekstis vargus või leebemalt
öeldes kavalus. See on see mõisa köis las lohiseb. Kivirähk sellega seoses pöörab ümber
kultuuriloolise müüdi pidevast ja lakkamatust tööst. Seda töö teemat jätkab ta näidendis ,,Eesti
matus".
Ka selle romaani puhul peame me rääkima ajaloost selles tähenduses, et ka selle teksti uhul on
tegemist ajaloo ümberkirjutamisega. Teistsuguse ajlookujutlusega selles mõttes, et eestlaste
ajaloo sünge ajajärk saab siin hoopis teistsuguse ilma. Taaskord on see pilk pisut pingevabam.
Lõpus on sulane Jaan vägistanud Luise, andnud peremehele peksa ja söönud ära kõik
peemehe seebi ja küünlad, ning sellega täitnud kogu eluprogrammi.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007)
Küsimus on siin selles, et kujutatakse sellist ajajärku, kus osa inimesi on veel metsas, elab
loodusega ühte, teab ussisõnu ja oskab nendega loomi valitseda