Karl August Hermann
neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni
kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A.
Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid
imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt
põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt
millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate
ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli-
ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid
mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku
ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik
muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka
heliloojana