Karl Ristikivi elulugu ja looming
oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas
külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi
Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt
kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga.
Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores
eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid
mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised.
Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua”
arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks.
1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pomm, mis ei lõhkenud. See pani
teda oma elu ümber hindama ning ta otsustas Eestist põgeneda Soome. Sealt pidi ta õige pea edasi