Maailmakirjandus IV
kui tavainimesele. Just kunstnik, mitte kirjanik - ka Goethe räägib kuntsnikust, mitte kirjanikust. Teine
grupeering vastukaaluks kunstnikule on kodanlane e filister e keskklass. See vaade kestab kuni
postmodernismi tulekuni. James Thomson - märkab, et inimest ümbritseb loodust, järjest rohkem hakkab
looduslüürika olema osa luulest ja proosast (Scott, Cooper). Lisaks isegi läbi gootika tuleb looduse roll
niimoodi, et seda on ka ajaviitekirjanduses näha - looduse ja tundemaailma vahel on sünkroon, kui tegelase
tunded möllavad, siis looduses valitseb tuul, torm - see lisab sugestiivsust sellisel määral, et me ei mõtle
sellele. Kirjandus loob nähtusi: Londoni udu (sudu). Sellel loodusel hakkab olema eriline roll kirjanduses.
Romantism see aeg, kus looduslüürikal oli oma täiesti kindel roll. Väga palju huvi pakuvad eksootilised
maad ja kombestik - kajastus geograafilisest avardumisest
annaabi.ee 
