Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)
nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest.
Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased
Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse
välja revolutsiooniliselt teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest. Teades, et Saksa väed
valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub
kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel.
Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste
Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja
löödud.
19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud
tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-