Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme
mis oli tingitud nii majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et
sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Siiski andsid rahvuslikud
organisatsioonid vajalikke tegutsemiskogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina
laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks.
Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ning seda
eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Asju ajavasse
peakomiteesse kuulusid tolle aja kuulsad ühiskonnategelased: Hurt, Jakobson, Jannsen,
Kreutzwald, Köler jt. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid just nende
ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid nii tõekspidamiste, kui teravate artiklite pärast
usuküsimuste üle, suurimaks probleemiks ehk isegi lõplikuks probleemiks oli aga
küsimus raha paigutamise üle. Nimelt tahtis Köler osa kooli rajamiseks kogutud raha
annaabi.ee 
