Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus"
masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka
Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes
ma tundsin nihilistliku Raskolnikoviga hingesugulust kuni ta kohtlase teooria väljatulemiseni,
arvan, et ehk määras portreteerimismeister Dostojevski selle teooria valele tegelaskujule. Võinuks
tappa lihtsalt äkkvihast ses juulilõõmas.
Just Dostojevski ajavalik meeldibki mulle kõige rohkem. Juuli algus ja haruldaselt palav aeg:
Raskolnikov uitab magusas rammestuses Peterburis sihitult ringi, vahel langeb ta rohule ja ärkab
alles mitu tundi hiljem. Kõige parem on aga kujutleda Raskolnikovi hämaral suveööl tundide kaupa
seismas sillal, mõtlemas ja vaagimas, kas hüpata või mitte. Aga ka teose lõpulehekülgede soe ja
selge varahommik kuskil ääretus stepis ning Sonja ja Raskolnikov ühendamas käsi. Dostojevski
annaabi.ee 
