Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
Eestis on linnastumistase 70%. 80 a tagasi
oli see suhe vastupidine.
Tavaliselt saab asula linna nimetuse, kui elanike arv on seal piisav. See arv on riigiti erinev
(nt Eestis on selleks keskmiselt 8000 elanikku, Jaapanis aga 30000 elanikku, Islandil aga 800
elanikku).
Linnade arengut kiirendas pööre põllumajanduses, mis vabastas tööjõudu, aga veelgi enam
kapitalistlike töösuhete ja tööstuse tormiline areng, mis omakorda vajas rohkesti töökäsi.
Toimus linnastumisplahvatus. Ajavahelimkul 1800-1950 kasvas maakera rahvastik 2,8 korda,
aga linnarahvastik 25 korda.
Linnade ehitamisega kaasneb mitmeid keskonnaprobleeme: looduskeskond hävitatud, sest
elumajad jms on levinud sinna, kus kunagi olid põllud ja metsad, linnade ehitamiseks ja nende
toimimiseks kulutatakse tohutult ressursse (on vaja tagada inimeste tööl käimine
eeslinnadest), keskkonna saastumine ning joogivee puudus.
Linnastumise etapid
annaabi.ee 
