Romaani stiil
rõhutamiseks paigutati sagedasti nn. päiskivi. Sellise võlvi juures on kogu
raskus koondatud vähestele kindlatele punktidele, võiv ise on palju kergem
ja võib tõusta palju kõrgemale kui raske silindervõlv. Seda ristvõlvi kergust
kasutas kõrguse saavutamiseks alles järgmine stiiliperiood, gootika. Romaani
ehitistes esineb ka ristvõlv veel võrdlemisi raskelt ja staatiliselt lamava
kattena.
Maali alal pole romaani kunstiajajärk saavutanud eriti silmapaistvaid
tulemusi. Ajatingimuste karmus oli vähe soodus selle „õrnema“ kunstiliigi
arengule, mis nõuab erksamaid ja tundlikumaid meeli, kui võisid omada XI ja
XII sajandi inimesed.
Rohkem harrastati raidkunsti. Suuremate katedraalide (suurkirikute)
portaalid (sissekäigud) ehiti enamasti skulptuurgruppidega (raienditega), mis
kujutasid piiblistseene; altaritele ja hauaplaatidele raiuti samuti plastilisi
figuure (kujundeid). Kuid ka siin ei jõutud enamasti veel toelise kunstilise
elamuse väljenduseni