esitatav maksuvõla tasumise ajatamise taotlus: · põhjendus maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta · selgitus, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise ajatamise perioodil lisaks jooksvatele maksudele tasuda ajatatud maksuvõlga (mida on selleks ette võetud või ette võetakse, nt kui prognoositakse kulude kokkuhoidu, siis mille arvelt, käibe kasvu jne) · ajatamise perioodi pikkus, igakuiste maksete suurus, samuti tasumise kuupäev. Millest lähtuda ajatamisperioodi pikkuse taotlemisel? Taotluse esitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arvestades reaalset majanduslikku olukorda, taotletakse maksegraafikut võla tasumiseks võimalikult lühikeseks perioodiks (soovitavalt mitte üle 11,5 aasta), sest kuni põhivõla tasumiseni lisandub iga päev intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas, mis on tunduvalt kallim, kui oleks pangalaenu intressi tasumine. Kasutades ajatamise kalkulaatorit, võite veenduda, kui palju lisandub
Maksukohustuslane peab esitama vabas vormis taotluse, samuti ka soovitava maksuvõla tasumise ajakava maksuvõla tasumise ajatamiseks. Taotlus peab sisaldama põhjendust maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta, selgitust, kuidas tasuda maksuvõlg ajatamise perioodil ning ajatamise perioodi pikkust ja igakuise maksete suurust. Ajatamistaotlusele tuleb lisada füüsilise isiku puhul tulude ja kulude arvestus taotletava ajatamisperioodi kohta ning juriidilise isiku puhul möödunud perioodi majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg Äriregistrile ja maksuhaldurile pole veel saabunud ning rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta. Maksuhaldur ei saa ajatada kinnipeetud tulumaksu, kohustuslikku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmaksete võlga, kaasa arvatud ka nende maksude ja maksete intressivõlga. Juhul kui maksukohustuslane ei täida ajagraafikut või ei tasu jooksvaid