,,Mirandolina'' retsensioon
lendas. Samuti oli meie näitemängu juures meeldejääv see, kuidas
Tammaru tõmbas puruks markii jaki, lisades, et see oli niikuinii
nende viimane etendus. Lavakujundus oli iseenesest primitiivne -
lava oli jaotatud kaheks valge lina abil. Samuti avaldas mulle
muljet valguskunstnik Sander Põllu teostus, nt. see, kuidas
Mirandolina seisis publiku ees ja mõlemale auditooriumi vasak- ja
parempoolsele seinale kerkis Mirandolina siluett. Ajastutruudust
lisasid kindlasti omalt poolt ka etendusel esinenud kellalöögid ja
muu instrumentaalne muusika, samuti ka näitlejate kostüümid või
vanamoelised rekvisiidid: vana triikraud jm. Pean tunnistama, et
süzee jättis mind külmaks, sest ma ei ole suur klišeelike teemade
austaja. Arvan, et etendus oleks pidanud olema vähemalt tund aega
lühem, sest teemakäsitlus muutus pikapeale venivaks. Ent
näitlejate töö oli minu arvates suurepärane, eriti Tammaru
annaabi.ee 
