Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
Teese" Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele
puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises
,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu.
4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas.
Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad
kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri
ajastukeelte stilisatsioonid, taasavastatakse Aaviku keeleuuenduse äärmisi võimalusi jne.
Aegamööda saab eriti oluliseks nende ,,teiste" keelte omavaheline mäng, sageli ka ühe ja
sama luuleteksti piires.
,,Lüürilise mina" muutus. Traditsiooniline: mina=autor (üsna lähedane). Uuemas luules ei
pruugi nii olla, märgatavalt rohkem kasutatakse kõikvõimalikke maske, rolle. Mõnes mõttes
on kogu luule nüüd ,,rolliline", ,,mänguline". Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe