Euroopa ja loodusgeograafia
töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise
alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati
üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum ja nende alamjaotusi
(ajastuid) Kambrium, Silur, Devon jne (vt lk 107). 1961. aastast tegeleb skaala täpsustamisega
rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu stratigraafia komisjon.
Euroopa ja Eesti pinnamoodi on mitmete ajastute ja ajastike jooksul kujundanud jääajad. Need
on ajavahemikud, mille vältel kliima on olnud tunduvalt külmem ja Maa pinda on katnud
mandriliustikud. Jäätumiste ja jäävaheaegade täpse pikkuse ega nende arvu kohta pole
teadlastel ühtseid seisukohti. On teada, et neist kõige pikaajalisem oli Permi ajastul, 300-260
miljonit aastat tagasi ja peamiselt lõunapoolkeral. Meile lähemad mandrijäätumised toimusid
Kvaternaari ajastul (100 000-10 000 aastat tagasi, maksimum u 18 000 aastat tagasi)