Klassikaline saksa filosoofia
Kas mina on
substants või ei ole substants, küsimuse olulisus? Kui Mina saaks käsitleda lihtsubstantsina,
mida ei saa osadeks võtta, siis tähendaks see surematuse käsitlust ehk hing oleks surematu.
Hinge-surematus on kristlik keskne sõnum ja kui saaks seda ratsionaalselt põhjendada ja
tõestada, siis oleks kristlikus käsitluses suur funktsioon. Lihtsubstantsile olid tõetused rajatud
aga Kant ütleb, et surematust pole olemas ja viga on lihtsubstantsi määramatusest.
Prg. 47. Ajaskeem – substantsi koht küsimus ajas.
Prg. 48. substantsi mõiste korrektne rakendamine – seda saab seda ajalis-ruumilises sfääris,
ruum on aga kaemuse puhtad vormid, ning sellele, mis on püsiv. Hingeseisundeid tajume
ajaliselt, siis saaks rakendada substantsi mõistet. Aga piir on selline, et väljaspool aega ei saa
rakendada substantsi mõistet. Arumõiste trans. rakendamine loob näivuse – tähendusetud
väited. Sisu saab tulla kaemusest ja kaemust siin pole
annaabi.ee 
