Tõde ja Õigus II Terve tekst
härra Maurus on ilmas viimane varjupaik. Aga viimasest varjupaigast ei pea kedagi välja ajama,
sest siis läheb ta vargile, siis läheb ta röövima. Peab härra Maurus teid ajama vargile? Peab ta
tegema teist röövlid? Te olete targad inemised ja mõistate isegi, et parem minge klassi ja
vaadake, kuis te selle uuega hakkama saate."
See uus oli tõepoolest noor, sirge ja pikk, aga tema ilu rikkusid prillid, mida ta pidi kandma oma
tuhmide, peaaegu elutute hallide silmade pärast.
,,Ah teie ajasitegi härra Kurlovi minema?" ütles härra Molotov, kui direktor oli klassist lahkunud.
,,Kes oli teil ninameheks?"
,,Tigapuu! Tigapuu! Paas!" kostsid hääled ja näpud näitasid nimetatuile.
Härra Molotov astus kordamööda ühe kui teise ette, vahtis neile oma tuhmide silmadega
uurivalt näkku, pöördus siis ümber, jäi musta tahvli ette seisma ja kiskus läbi hammaste:
,,S-sead niisugused! Jumala eest s-sead! Ja ärge arvake, et ma seda halvasti mõtlen," pöördus