Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa
Ilmus
1871 ajalehejärjejutuna, 1879 raamatuna (EKmS-i toimetised). Faktitruu, neutraalne, ohutu
rahvusromantilise ja vaid kerge saksavastase paatosega. Populaarne.
Hurda ajalootaju: rahvas saab oma õige ajaloo kätte alles siis, kui on kirja pandud tema
"seesmiste sündmuste", tema hinge ja vaimu lugu. Ainsaks allikaks sel juhul on rahvaluule,
mälestused, keel. Hurdale kangastub vaimusilmas korduvalt, kuidas ta oma "rahvamälestuste
ajaraamatuga" Henriku kroonikale (Balti ajaloo vanimale üleskirjutusele) otsekui täiendavat,
paralleelset teksti loob. Selles mõttes ei ole Hurda puhul tegemist ajaloo ümberkirjutajaga nagu
Merkel või Jakobson, vaid ühe ajaloo esmase üleskirjutajana.
16. Lydia Koidula rahvuskultuuriline tegevus ja tema looming.
Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl