Kirjandussemiootika
kestus – teksti “kiirus”, kui kiiresti sündmused tekstis ajaliselt arenevad
sagedus – kui palju sündmusi korratakse nii teksti kui ka diskursuse sees
Nendest kolmest aspektist lähtuvalt analüüsib Scholes Genette’i meetodil ka
Joyce’i “Eveline”´i
Sündmuste järjestus: ühtaegu nii lihtne kui komplitseeritud. Põhiaeg on õhtu. Kaks
stseeni:
1)Evelin istub akna all, kuni tema püstitõusmiseni
2)Aeg on sama õhtu, kuid lugu liigub läbi laia ajaprisma Eveline’i mõtetes.
Skemaatiliselt:
A. Põhiaeg (esimene stseen)
B. Lapsepõlv
C. Põhiaeg
D. Lõik, mille juurde hiljem tagasi pöördutakse
E. Hiljutine minevik (Miss Gavan ja Stors`id)
F. Tulevik (tema uus kodu)
G. Hiljutine minevik (laupäeva õhtu)
H. Tulevik
I. Hiljutine minevik (Eveline`i suhe Frankiga)
J. Varasem minevik (Franki tagamaad)
K. Põhiaeg
L. Varasem minevik (Eveline`i ema haigus ja surm)
M. Põhiaeg segatud tulevikuga
N. Ellipsid põhiajas
O Põhiaeg (kogu teine stseen)