generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad. See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi keel ning enda emakeele kasutus ajapiku üha väheneb ja osadel ka sootuks hääbub. Paljudes riikides on enda emakeele kasutamine minimaalne ning piiratud ja seda saab teha vaid interneti vahendusel. Kui perekondadel on ka pisipere, kes on alles üsna väikesed ei pruugigi lapsed oma vanemate emakeelt ära õppida. Samas on ka perekondi, kes on aasta aastalt patriootilisemad ning üritavad oma lastele õpetada võimalikult palju ka eesti keelt. Rajatakse välismaale eesti koole
võtnud kokku ühe alla. Näiteks võib tuua, et panga üheks väärtuseks on lihtsus, seletuseks sellele muudame panganduse lihtsamaks ning keerulise kergeks ja arusaadavaks, Kaubamajal oli see välja toodud usaldusväärsuse ja aususega. Panga teised kaks väärtust: avatus ja hoolivus on samuti ära seletatud, et nii töölised, kuid ka kliendid teaksid, mida nad võivad, peavad ja saavad küsida või teha. Meie ühiskond on pidevas arengus ja uuendustele avatud, seega kaovad ajapiku vanad väärtused ja nende asemele tulevad uued, kuid on selliseid väärtusi, mis püsivad alati : ausus, sihikindlus, koostöö jms. Vaadates eelpool võrdlusi erinevate ettevõttete näol, peab tõdema, et paljud väärtused on samad, kuid igas kohas neid mõistetakse ja rakendatakse erinevalt. Ettevõtted oma esimesel arengutasemel peaksid kohe pöörama tähelepanu ettevõtte