Meditsiiniajaloo konspekt
tekivat perioodiliselt ebatervislikus keskkonnas. Alles 1860. aastaiks aktepteeris ta mõtet, et
mikroorganismidel peab olema oma kohta kõnesoleva nakkushaiguse levitamisel. Farri kõrval
tegelesid epidemioloogia küsimustega inglismaal William Budd (1811-1880) ja John Snow
(1813-1858). Viimane sai kuulsaks oma uurimusega koolera levikust aastal 1854 (vt edaspidi
siin ptk-s). Koolerast sai oluline märksõna, nt loodi Inglismaal 1850. aastal The Asiatic
Cholera Society, millest ajapikkum kujunes Epidemiological Society. Tehtava töö käigus sai
siiski üha selgemaks, et pelgalt statistiliste uuringute kaudu ei ole võimalik nakkushaiguste
olemusse tungida, vaja oli teooriat, mida praegu tunneme bakterioloogia (germ theory) nime
all (vt ka ptk 11).
20. sajandil hakkas epidemioloogia oma tähelepanu nakkushaigustelt (mida üha enam
kontrollida suudeti) ka muudele haiguste ja tervishoiuga seotud statistilistele arengutele
suunama. (Sarnased arengud toimusid ka tervishoiu vallas
annaabi.ee 
