Allatrendid – need on valuutapaarid, mille hind liigub allasuunas ja moodustab graafikutel madalamaid tippe ja madalamaid põhjasid (joonis 2). Joonis 2. Allatrend Külgsuunalised trendid – need on valuutapaarid, mille hind liigub külgsuunaliselt ja moodustavad samal hinnatasemel olevaid tippe ja põhjasid (joonis 3). Joonis 3. Külgsuunaline trend Kõik trendid võivad moodustuda erinevates ajaperioodides. Valuutaturul on edukaks kauplemiseks oluline määrata trendid ja kasutada neid analüüsimisel järgmiste ajaperioodide jaoks: Pikaajalised trendid; Keskmise ajaperioodi trendid; Lühiajalised trendid; Kattuvad trendid erinevates ajaperioodides. Pikaajaline trend. Valuutapaaride pikaajalisi trende määravad fundamentaalsed tegurid. Kui mõista,
perspektiivseks EP-ks. Näide MP mudeliga: Leitakse kohendatud keskmine ja /100. Saadakse mingi perioodi indeks. Indeks korda käive = järgmise perioodi oletatav käive. Näide Aditiivse mudeliga: Keskmine+trend = eeldatav uus käive. 30. Indeksite mõiste ja olemus Indeksid on näitajad , mille alusel üldistatakse muutuva nähtuse arengut. Indeks on jagatise tulemus, ta on alati suhtarv. Indeksi lugeja ja nimetaja on erinevates ajaperioodides. Lugejas on alati hilisemaeg ja nimetajas varasem(st jagada varasema ajaga). Nähtusi, mida väljendatakse indeksite kaudu jagatakse Kvantitatiivseks(tööliste arv, palgakulu, tööpäevade arv) ja Kvalitatiivseks (toote hind 200Kr/toote kohta, palgatase ) nähtusteks. Kvantitatiivsed nähtused võivad esineda ainult kvantitatiivsete nähtuste keskkonnas. Kvalitatiivne nähtus sineb primaalrselt alati mingi nähtuse kvantitatiivse tunnuse individuaalväärtusena. Nt
annaabi.ee 
