Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
tekkisid erinevad riiklikud institutsioonid ja ka see, et roomlased suutsid endale
alistada ka kreeklased ja kogu Apenniini poolsaar kuulus Roomale.
Hilise vabariigi algusega hakkab Rooma ajama agressiivset välispoliitikat.
Sellesse perioodi kuuluvad Puunia sõjad, mille tulemusel Rooma saab endale
väga suured uued territooriumid: Põhja Aafrika, Sardiinia, Korsika, Sitsiilia.
Nendest aladest saavad Rooma esimesed provintsid. Puunia sõdade ajapaiku
hakkab Rooma sekkuma ka Vahemere idapoolsete alade poliitikasse. Tänu hilise
vabariigi vallutustele saab Rooma endale väga suure territooriumi ja sellega
pannakse alus Rooma impeeriumile. Hilise vabariigi periood langeb suuresti
kokku hellenismi ajastuga.
Keisririigi ajajärk
Keisririigi ajajärk dateeritakse 31 eKr - 476 pKr. Ka keisririigi ajajärk jagatakse
kaheks perioodiks: varane ja hiline Keisririik. Varane dateeritakse aastatesse
annaabi.ee 
