Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Nimetage mind, milleks või kelleks tahate, nimetage mind
või üheküüruga kaameliks, nimetage seaks, koeraks, kas või kirbuks kärnase koera pulstunud
karvades, aga eksida ei tohi, muidu vaidlen kohe vastu, sest mina armastan tõtt üle kõige.
Koledasti armastan ma tõtt. Tõe pärast ma räägingi, sest igav oleks inimesel elada, kui poleks
ilmas tõtt. Eks ole nõnda?"
,,Nõnda, jumala eest nõnda!" kinnitas Voitinski.
,,Jumala enda pärast ma seda tõtt nii väga taga ajangi," seletas Slopasev edasi. ,,Sest mõelge
ometi, mis sünniks, kui jumal usuks inimest sama palju kui inimene jumalat. Kas tal oleks siis
veel kuradit ja põrgut vaja? Ingleidki poleks tal siis enam vaja. Kui kaks head sõpra, kes igavesti
teineteist usuvad, kahekesi nõnda istuvad, nagu meie siin laua ääres, siis on endastki mõista, et
neil pole keda kuraditki vaja. Jumala eest ei ole! Ega meil ei ole ju?"
,,Jumala eest ei ole!" kinnitas Voitinski.