vähendamisega (ergutusmähise toitepinge vähendamisega). Pöördemomenti saab suurendada kas ankruvoolu või magnetvoo suurendamisega. Siit järeldub, et magnetvoo tugevuse regulerimine mõjutab korraga kiirust ja moment pöördvõrdeliselt. Alalisvoolumootorite käivitamine toimub käivitusvoolu piiramiseks läbi anrkuga jadamisi ühendatud takisti. Mootori kiiruse kasvades tuleb käivitustakisti väärtust vähendada. Nad olid varem laialdaselt kasutusel reguleeritava kiirusega ajamitena. Vaatamata heale kasutegurile, mis on tavaliselt üle 90 %, kasutatakse neid tänapäeval järjest harvemini, kuna mikroprotsessortehnika ja jõuelektroonika areng võimaldab palju efektiivsemalt juhtida vahelduvvoolumootoreid, mis lisaks heale juhitavusele vajavad vähem hooldust ning on odavamad. Lisaks sellele pole alalisvoolumootorid kasutatavad keemiliselt agressiivses ja plahvatusohtlikus keskkonnas, mõnedes kohtades lausa keelatud. Kui on kasutatud harjadega
märkimisväärse arengu tõttu on lülitussagedused 1020 kHz kergesti saavutatavad. Selliste sageduste puhul pole mootori võimsusvaru praktiliselt vajalik. Mitmesuunalise talitlusega ajami korral tuleb kasutatava muunduri lülituse tüüp eelnevalt kindlaks määrata. Elektriajami lülituse lihtsustamine osutub võimalikuks juhul, kui pole nõutud rekuperatiivpidurdus. Kokkuvõtteks. Alles hiljuti olid alalisvooluajamid laialdaselt kasutusel reguleeritava kiirusega ajamitena. Kahjuks pole aga mehaanilise kommutaatoriga masinad suure erivõimsuse, suurte kommutatsioonivoolude ja piiratud väljundvõimsuse (1...2 MW kiirusel 1000 p/min.) tõttu kasutatavad keemiliselt agressiivses ja plahvatusohtlikus keskkonnas. Alalisvooluajamite kasutamine on keelatud ohtlikes keskkonnatingimustes, sest saadaval on väga piiratud hulgal tule- ja plahvatuskindlaid alalisvoolumasinaid. Kommutaatori ja harjade hooldus on keerukas kõikides keskkonnatingimustes