"ajaloso" - 1 õppematerjal

Nüüdiskirjandus 2015

kahtlusi ja kriitikat. Tema tulemusena hakkab hajuma piir huumori- ja päriskirjanduse vahel. (Kurt Vonnegut ’ist midagi...) Andrus Kivirähk alustab oma raamatutes lähiminevikust ning liigub seejärel mineviku poole st vastupidine tavalisele käsitlusele. Juhib tähelepanu sellele, kelle tõde räägitakse, kelle interpretatsioonid on käsitlusel, vaadeldakse ajaloolisi kujuseid, kõike läbi huumori. See on ajalooliste kirjutiste kriitika -„Ivan Orava mälestused“ esimene pool Eesti ajaloso 1918-39, teinepool käsitleb nõukogude aastaid ja keerulisemat aega, jõuab rahvarinde loomiseni ja iseseisvusaja sündmusteni. See kirjutab Eesti kuldajastust (mis on antiikajast pärit mõistet, Eesti kohta seda ei kasutata, v.a Faehlman põgusalt mainis), mis tegelt ei olnud nii „kuldne“, nagu mäletatakse. Pätsi 30ndate poliitika ei olnud nii ’demokraatlik’ ja etölu nii tsensuurivaba nagu inimestele mäletada meeldib. Eestlaste töökus jm on kõik liialdatud absurdini