Eesti ajaloo historiograafia
Ühiskondlikust
atmosfäärist ajalookirjutus (keskaeg) pandi kinnitama, kas olemasolevate suhete
seaduslikkust või absurdsust. Ratsionalistidel põimus ilmalikustumine pietismiga
(praktilisus) ja moraalpoliitiline krititsism (õigusnormid ja praktikad). Ratsionaalse
maailmavaatega inimesed enamasti väljaspool Balti provintsi, polnud
kammitsetud traditsioonidest ega jäigast poliitikast, seega natuke avaram vaade.
Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks
ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud.
Göttingenis alles spetsialiseeritud ajalookirjutuse õpetamine, mõjutas tugevasti
Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama
ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori
kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel
pinnal, eestkätt Piibli kriitika. Tehniline filoloogiline kriitika enamasti. Sisuline
kriitika, allikate kontroll hakkab 18