Demokraaia ja demokratiseerimine
tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega.
Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism,
potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines
Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi
arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest
(dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas,
mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja
võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja
H.S.Chamberlain. Kuid kummalgi neist polnud korrastatud struktuuri nagu marksismil-leninismil.