mässu mahasurunud kindralist kõnelev ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971). Jaan Krossi suurteoseks 1970-ndatel on tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis ilmus osade kaupa 1970, 1972, 1977, 1980. aastal. 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku kujutav romaan sai algtõuke Tallinfilmi poolt Krossilt tellitud stsenaariumist (käsikiri realiseerus 1970. aastal telefilmina). ,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude arengujärku viijaks ning selle zanri uuendamisest osavõtjaks ka Euroopas. Ka Kross ise on ,,Kallites kaasteelistes" nimetanud seda ,,vististi oma peateoseks". Jutustuses ,,Taevakivi" (1975), novellides ,,Kolmandad mäed" (1975) ja ,,Pöördtoolitund" (1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens).
1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tsehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani, hollandi, itaalia, hispaania, portugali, ukraina keelde. ,,Praeguses Eestis oli Krossil suur rahvusliku sümboli tähendus. Kross oli ajaloo elavdaja. Ta uuendas ajalooromaani kahel viisil. Ta muutis seda tänapäevasemaks ning lisas filosoofilise tausta. Ta pani tegelased valiku ette ning otsustavaks sai just moraaliküsimus," on öelnud soome kirjanik Juhani Salokannel. (Eesti Päevaleht 2007 27.12) ,,Jaan Kross oskas vaadata asjadele teistmoodi pilguga ning andis nähtu elegantselt edasi. See on kirjanikuks olemise võlu ja õigus ja õigustus." (Eesti Päevaleht 2008 05.01) Ole raas kuid puhas elav süsi tänase
,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". Oma triloogiaga loob tsüklilisuse romaanis. Ühte suurt ideed analüüsitakse erinevast küljest erinevates tsükliosades. Realistliku ajaloo kujutamise tunnus: valib oma teemaks lähimineviku, nt 50 aasta tagused sündmused (romantilises käsitluses valiti teemaks varasem ajalugu, nt 13. sajand). Naturalismis on tähtsal kohal ka sotsiaalsed probleemid need seostuvad riigis valitseva süsteemiga, vägivallaga. Ajalooromaani kasutati ka olevikulise olukorra kritiseerimiseks mineviku kaudu. Probleemid on üldjuhul olevikus samad, mis minevikus (vaesus, nälg, riigikord). Kriitiline realism tõi probleemid esile ning üritas osutada ka põhjustele. Ajaloo ja fiktsiooni vaheline suhe pole romantismiga võrreldes muutunud väljamõeldud lugu ajaloo taustal eksisteerib edasi. Triloogia ruum on üldjuhul fiktsionaalne, nt ,,Mahtra sõjas" on Vaitla küla välja mõeldud. 19. sajandi realistlikust kirjandusest võib
Natukene müstilise/fantastika alatooniga (põhjamaine maagiline realism), koguaeg on udune ja sajune, melanhoone, räägitakse ka nõidatest jne. Tugevad sümbolid, isegi peategelase nimi Laurentsius (viide tulele, tulejumal). ’Mesilased’ on heade inimeste kujund, mesilastaru kui oma hinge kasvatamine, mis kokkuvõttes on Aristotelese idee. *Indrek Hardla 1970 Tõstis arvestamisväärsele tasemele ulme-, fantaasia-, kriminaalkirjanduse. Kirjutas mitu alternatiiv ajalooromaani, st kuidas oleksid võinud sündmused kulgeda, milliseks oleks selle tagajärjel maailm võinud kujuneda. Kirjutas ka terve portsu kriminaalkirjandust, mille süžeede taustaks on hilis keskaegne Tallinn. *Paavo Matsin „Baer“ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist. *Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne.
annaabi.ee 
