Müüt kordamisküsimused
sakraalne
ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus.
*ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel.
indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia.
----------------------------
Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja
konteksti kaudu.
Kreeklased õppisid müüti nägema ühest küljest kui keelekasutust ja teisest kui
ajalooprobleemi. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte
sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid.
Aja jooksul sai sarnase tõlgitsuse märksõnaks allegooria.
Shelling välistas müüdi allegoorilise olemuse. Müüti kirja pannes kaob selle
tähendus. Müüti peab mõistma ilma seda kirja panemata.
Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate
annaabi.ee 
