Eesti Kirjanduse Ajalugu II
Nostalgiaromaanide tuumtekstid on „Kõik, mis kunagi oli“, „Ei juhtunud midagi“ – neis on mälestus kui vaatekoht,
poeetilises valguses esitatud pilt ja teadmine lummava hetke peatsest katkemisest. Aeg hoiab hinge kinni, enne kui ise
puruneb kildudeks. Ta andis elu lõpus välja ajaloofilosoofilisi romaanisarja: kokku 3 triloogiat. Viimaseks teoseks jäigi
1976 „Rooma päevik“, mis lõpetab ajaloolisfilosoofilise sarja.
1936 „Viikingite jälgedes“ – alternatiivajalooline romaan
1938–42 Tallinna triloogia: „Tuli ja raud“, „Õige mehe koda“, „Rohtaed“
1946–47 Diloogia: „Kõik, mis kunagi oli“ ja „Ei juhtunud midagi“
1953 „Hingede öö“ – modernistlik romaan
1961–63 kroonikate triloogia: „Põlev lipp“, „Viimne linn“, Surma ratsanikud“
1964 „Imede saar“ – antiutoopia.