Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
stalinistlikul
ajastul, mil kivihoonetega võrreldes odavam ja kättesaadavam puitehitus aitas üle saada
sõjajärgsest korterikitsikusest. Hiljem, alates 1950. aastate keskpaigast, Eestis puidust
korterelamuid praktiliselt enam ei ehitatud. Tänapäeval püstitatakse miljööväärtuslikeks
hoonestusaladeks tunnistatud piirkondades küll mõnikord uusehitisi, mille välisviimistluses
on kasutatud puitu, et sobitada uut hoonet paremini ajaloolisese ümbruskonda. Paraku on
enamasti tegemist vaid fassaade katva välise kestaga, kandvat puitkonstruktsiooni kohtab
uueaegsete korterelamute puhul harva.
Uuemast puitkorterelamute ehituskvaliteedist võib eeskujuks tuua 2000-aastate alguse
poole Tartusse rajatud nüüdisaegsed kolmekorruselised ruumelementidest
puitkorterelamud.
35
2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline
seisund ja defektid
2.1 Üldist
annaabi.ee 
