Eesti lähiajalugu
ideoloogiline surve tunduvalt tagasihoidlikum. Ülikooli ajaloo osakonna puhul tuleks mainida sariväljaannet
"Eesti NSV ajaloo küsimusi". See väljaanne hakkas ilmuma 60. aastatel. Ta ei ilmunud väga regulaarselt.
Historiograafia seisukohalt on see väljaanne oluline. Seal üllitasid oma teadustöid ka pikemalt. Tolleaegsed
olulisemad uurimused ilmusid selles sariväljaandes. Ülikooli ajaloo osakonna puhul ei saa üle minna ka selle
õpetamise funktsioonist - ülikool tootis ajaloolaskonda, oluline see, et ühelt poolt varustas ajaloo osakond
ette ajalooõpetajaid. Arhiivid - nõukogude ajal juba esimesel nõukogude aastal iseseisvusaegne arhiivi
süsteem lammutati, dokumentaalmaterjal kuulutati riigi omaks ja sellest moodustati ühtne arhiivikond. Seni
oli tegutseni Riigiarhiiv ja Riigi Keskarhiiv, see reorganiseeriti, Tallinnas hakkas tegutsema Eesti NSV Riigi
Keskarhiiv ja Tartu Arhiiv muudeti selle osakonnaks, ühtlasi viidi Eestist ära ka olulist arhiivimaterjali. Ka