Essee ajalooline romaan
Võib olla, et need eesti kirjanikud, kellest oli eespool juttu, poleks
pöördunudki ajaloolistele radadele. Siiski tundub, et olud, milles kirjanikud elasid, ei
viinud ainult kirjanikke ajaloo rüppe, vaid ka isiklik keskmisest suurem ajaloohuvi oli seal
taga.
Keskmisest suuremat ajaloohuvi on näiteks võimalik olnud täheldada selliste kirjanike
puhul, nagu Ristikivi, Kross, Vilde. Ka teised eelpool mainitud kirjanikud kuuluvad siia
ritta.
Jaan Kross on ise kõnelnud avalikkuse ees oma ajaloohuvist. Ta lausa kahetseb, et ei
läinud õppima ajalugu, vaid hoopis õigusteadust. Vilde jälle on ,,Mahtra sõda" kirjutama
asudes öelnud, et ajaloolise romaani ,,Mahtra sõda" kirjutamine olevat olnud tema
ammune unistus(4).
Ajaloohuviline oli ka nii Andres Saal kui ka Eduard Bornhöhe. Samuti Walter Scott
vaimustus varakult juba vanematest aegadest(keskaeg), rüütliromaanidest ning saagadest.
Meie oma Karl Ristikivi olevat leidnud ,,Põleva lipu" noore kangelase Konradini juba
annaabi.ee 
