Eesti kirjanduse ajalugu II
oma teostes. Lühiproosas tuleb seda küll välja. Nendes romaanides võib väikeseid
haakumisi leida, kuid siiski üsna vähe.
· Ristikivi ajalooliste romaanide põhisoa keskendub kesajale, renessanssile, ja ilmselgelt
on huvi suunatud Vahemere maade ajaloo suunas. Ta käsitleb mingit moodi Euroopluse
mudelit keskaja ja renessanssi näitel.
· Romaanid ilmutavad ajaloofilosoofilist huvi, on soov midagi ajalookäigu kohta arvata.
Peidab endas Euroopa ühtsuse ideed. (Ristikivile oleks kindlasti 21. Sajand huvi
pakkunud)
Paralleele teiste kirjanikega võib leida, aga ajaloolise proosa aineid on, kuid paratamatult on
Ristikivi selles pildid erinev. Ta ei mängi kaasa Eesti muinasajaloo heroiseerimises. Eesti
puudumises ei tohiks kindlasti näha Eesti eitust. Loomulikult mingis mõttelises osas ta
Euroopa pilti kuulub